[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kajut, kajuti 'eluruum laevas' < kasks kaiute 'Kajüte'

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Masing 1825: 285) siis heitis Keiser peäle lõunat, kajüti lae peäle polest tunnist puhkama
• Murded: kajut, kajuti 'eluruum laevas' Hlj VNg Vll Mär Tor Juu Trm Plt Hls; kajuti VNg Vai; kajot´ Trv Krk; kaiut Sa Phl L Ha JMd (EMS II: 550); kaiutes, kaiutse Mar; käivat´, kaivati San (EMS II: 546)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 206 kaiut, kaiuti (D) 'Kajüte'; Wiedemann 1893: 188 kaiut, kaiuti (D) (kajut, kajüt) 'Kajüte'; Wiedemann 1893: 196 laewa-kamber 'Kajüte'; ÕS 1980: 225 kajut;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kajute 'Schiffskajüte'; Schiller-Lübben kaiut 'Schiffs-kajüte'; MND HW II: 1 kajüte (kayute), kojüte 'Schiffskajüte, Wohnraum für den Schiffsführer';
• Käsitlused: < kasks kajute ~ sks Kajüte (EEW 1982: 659); < kasks kaiute 'Kajüte' (GMust 1948: 55, 76); < hol kajuit (Mereleksikon 1996: 129; VL 2012: 502); < kasks kajute (Raun 1982: 27; SSA 1: 280)
• Sugulaskeeled: sm kajuutta, kajutta, kajutti [1745] veneen t. laivan hytti; koppi / Kajüte; elende Hütte < rts kajuta, kajut '(laivan) hytti' (‹ kasks kajute) (SKES: 145; SSA 1: 280); is kajutti; krj kajutti < vn; vdj kajutti < vn ~ ee (SSA 1: 280); vdj kajutti kajut; каюта (VKS: 365); lvS kajut Kajüte (SLW 2009: 76); lv den´à Kajüte unter dem Deck des Schiffes < lt dene (Kettunen 1938: 36); lv deņā kajut; kajīte (LELS 2012: 52)

klaar, klaari 'selge' < kasks klâr, sks klar

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 222) selg /e 'klar'; (Vestring 1720-1730: 83) Klaarkattel '- -'; (Lithander 1781: 552) kalla keik, mis klaar on, peält ärra
• Murded: klaar (-r´-) 'selge, läbipaistev; korda seatud' Sa Hi L K I T V; `klaari R; laar (-r´-) Sa L VlPõ M (EMS III: 304)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342, 520 klār´, klāri 'klar, rein, fertig'; lār´, lāri '= klār´'; Wiedemann 1893: 309 klār´, klāri (lār´) 'klar, rein, liquid, nüchtern, fertig, in Ordnung'; klār olema 'fertig sein'; aṅkur on umb-klāris 'der Anker ist nicht klar (wenn das Tau sich um die Docke geschlungen hat)'; ÕS 1980: 272 klaar 'kõnek. selge, läbipaistev; arusaadav; korras, valmis olev';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klâr 'klar, hell, strahlend'; 'fertig, bereit'; 'rein, bloss, pur'; klâr maken 'etwas ins reine, in ordnung bringen' = klaren; MND HW II: 1 klâr, klâre(e) 'hell, strahlend, leuchtend';
• Käsitlused: < sks klar ~ kasks klar (EEW 1982: 861); < sks klar (SKES: 203); < kasks klâr (Raun 1982: 42); < asks klar 'klar' mere-klaar 'seeklar' (in vorschriftsmässigem, ordnungsgemässem Zustand befindlich) ‹ lat. clarus (GMust 1948: 78); < asks klār ~ sks klar (EES 2012: 164)
• Läti keel: lt *klãrs klar < mnd. klār (Sehwers 1918: 150; Sehwers 1953: 50);
• Sugulaskeeled: sm klaari (1638) kirkas, selkeä, selvä / klar, deutlich < rts klar 'kirkas, selkeä' (‹ kasks klar); is klāri < ? ee klaar 'selkeä, kirkas' (SSA 1: 378); vdj laari klaar, puhas, selge; ясный, чистый (VKS: 557); lv klå̄rə̑m Klarheit, Lauterkeit; klō̬r klar < kasks klār (Kettunen 1938: 140); lv klǭr klaar, selge; skaidrs, klārs (LELS 2012: 127)
• Vt klaarima

munster, munstri 'muster' < kasks munster 'Muster'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 505) Munster (proovitöö) 'Probe /Muster Kunst'; (Piibel 1739) selle altari kuio ja temma munstri; (Lithander 1781: 504) Leika siis sest wäljarullitud taignast keiksuggusi lillikessi ehk muud Munstrid wälja; (Hupel 1818: 145) munster, -tri r. d. 'Muster, Ritz, Beschreibung, Abzeichnung'; (Lunin 1853: 109, 111) munster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ; смотръ'; muuster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ'
• Murded: `muntser, `muntsri 'lõige, šabloon' Lüg Muh Vig Han; `muntser, `munstre Tor K; `munster, `munstri (`mü-) Kuu Jõh Vai; `munstri Krl; `munsser Hää; `müntser Krk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munster, munstri, munstre 'Muster, Schablone, Riss, Kleiderschnitt, Vorbild'; Wiedemann 1893: 629 munster, munstri, munstre (munser, muntser, muster) 'Muster, Schablone, Riss, Kleiderschnitt, Vorbild';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 munster 'Muster; Schnitt und Farbe der Kleidung; Zierrat (z.B. am Geschirr der Frachtpferde)'; Schiller-Lübben munster 'Muster (so noch jetzt üblich); Muster, Zierrath, wie es noch jetzt die Frachtpferde am Geschirr haben'; MND HW II: 1 munster, muster 'Probestück, Muster, Vorlage; Metallplättchen als Schmuck am Pferdegeschirr'
• Käsitlused: < kasks munster (EEW 1982: 1572; Liin 1964: 65)
• Läti keel: lt mul̃sturs, muñsturs Muster < mnd. mulster, munster (Sehwers 1918: 154); munsturis, muñsturs Munsterung, Muster, Modell < nd. munster 'Modell, Muster' (Sehwers 1953: 81); munsturis, mulsturis Musterung, Exerzitium, militärische Übung; Muster < mnd. munster 'Probestück, Muster, Vorlage' (Jordan 1995: 79);
• Sugulaskeeled: sm mynsteri, mynstäri [1637] suutarin, räätälin ja ompelijan leikkuukaava / Schnittmuster, Schuhmuster < rts mönster 'kaava, malli, esikuva' (‹ kasks munster) (SSA 2: 188); lv mun̄stie̯r militärische Übung (Kettunen 1938: 234)